SKASlased Jyväskyläs

Nagu aktiivsemad blogilugejad juba teavad, käis väike seltskond SKASlasi Jyväskyläs praktikal. Osalesime Soome Lasteaednike Liidu korraldatud lasteaiaõpetajate päevadel. Soome Lasteaednike Liit tähitsab sel aastal oma 90. juubelit.

Meie sõit sai alguse Võrust, kui buss hakkas kell kolm öösel Tartu ja edasi Soome ning Jyväskylä poole vurama. Kui sõidu algus oli unine ja vaikne, siis päeval pakkus Soome loodus meile suurejoonelisi vaatepilte. 75 % Soomest on kaetud metsaga, mis tähendab, et bussiaknast paistab kogu aeg värviderohkeid nõlvasid lugematute järvede ümber.

Alustuseks viisime oma asjad ööbimiskohta ja edasi tegime põgusalt tutvust Jyväskyläga. Anniina juhatusel ronisime Harju tippu, sõitsime liftiga ja punnitasime ennast treppidest üles, et vaadata üle kogu Jyväskylä. Nimelt on veetorni tipus vaatetorn, mille aknad avanevad igasse ilmakaarde ja kust näeb tõesti tervet linna.

Õhtul registreerisime ennast konverentsile, et vältida hommikust trügimist ja sõitsime tagasi oma majakesse. See asus Himoses suusakeskuses. Majake oli mõeldud kuuele inimesele ja seal oli väga mõnus olla. Meil oli oma saun, rääkimata moodsatest põrandani akendest ja täielikult varustatud köögist. Õhtul sõime mõned karjala pirukad (aitäh, väga maitsvad olid :)) ja ka saun sai soojaks, kuid vajusime ruttu magama.

Järgmisel hommikul pidime juba varakult teele asuma. Pärast avamiskõnesid ja mõnda loengut jagunesime eri ruumide vahel, sest samal ajal toimus kolm loengut ja ka kolm töötuba (kuhu me kahjuks sisse ei mahtunud). Aga loengud olid huvitavad.

Õhtul toimus linna vastuvõtt, millele järgnes Seminaarimäe meeslauljate kontsert. See oli tõeline elamus!! Kui kellelgi tekib kunagi võimalus neid kusagil näha-kuulda, kasutage seda.

Konverentsi viimasel päeval kuulasime ära hommikupoolikul toimuvad loengud ja pärast lõunasööki asusime teele Helsingi poole. Helsingis jäi meile pärast kaljukiriku vaatamist veel natuke vaba aega, mille igaüks sisustas oma äranägemise järgi. Kes tahtis vihmases linnas kõndida mööda tuttavaid tänavaid, kes sõitis bussiga Sibeliuse monumenti vaatama ja kes vaatas üle ammused sõbrad :)

Tagasi Tartusse jõudsime öösel koos väärtuslike kogemustega.

Carmen